Heii

Pole enam palju jäänud. Kas koduigatsus on? Sa veel küsid, muidugi on... Aga ilmad on teil koledad, nende pärast ei tahaks tulla..

Sõitsin täna autoga, aga rool oli väga valel pool. Kuidas ma igatsen autoga sõitmist, uskumatu.

Hotell on praegu inimesi täis. Studentite toast võeti voodid ära, aga meil jäeti alles, sest meie sõbra Jurgeni ema on housekeepingu juhataja. Tööd on meil veel 3 päeva. Peale seda on 6 päeva vaba, mis tähendab randa. Üks päev plaanime veeparki minna, sounds lots of fun.

Ma igatsen Stellat täiega. Täna nägin ühte musta labradori ja arvake, mis reaktsioon mul oli. Niuniuniuniu reaktsioon. Tahaks kartulisalatit ja grillliha ja kotlette ja kartuliputru ja valge šokolaadi toorjuustu kooki ja musta leiba ja hapukurki ja kukeseeni ja oma omletti!

Ilutulestikud on siin ikka üliilusad. Iga nädal näeb kahte või kolme. Supper!

Peatse kohtumiseni!

Heiii..

Sain juba märkuse, et ma ei ole kirjutanud. Vabandan väga. Mis toimunud on? Sonin inglise keeles. Kolm ööd. Esimene öö olin midagi rääkinud, siis Häli küsis, mida sa räägid. Ma olin öelnud I don't talk anything. Teine öö oli karjunud appi appi appi where am I, where am I. Kolmas öö ütlesin Oh my god. Hälil nalja nabani, mul ka natukene.

Üks päev sõin musta leiba, kas oli hea või jaaa.

Üks teine päev käisime Emma Hewitti peol. See oli täielik fail. Enamus olid seal allameetri kutid ja pliksid. Ja kuidas need pliksid riietusid. Mul oleks häbi, kui mul selline tütar oleks. (Ema see on koht, kus pead mu üle uhkust tundma) Siiani ei jõua ma ära imestada neid soenguid siin.. Kahju hakkab lausa. Ja üldse, tüdrukud, noored tüdrukud näevad siin päris litsakad välja. Vabandust, et nii räägin, aga see on valus tõde.

Palju veel jäänud on? 2,5 nädalat. Üks päev moskiitod sõid mu jalad ära. Ma olin üks suur muhk.. Võtsin allergiarohtu, sest nii paistes jalgu mul veel olnud ei ole.. Olen 4 korda siin haige olnud.

Söögid on endiselt jubedad, aga midagi peab ju sööma. See kõik käib suus ringi juba.

Eile käisin tsillimas ja sattusin ilutulestikule peale. Sain palju ägedaid pilte. Kui kellelgi soovi näha, siis Facebook või saadan teile mailile.

Võin julgelt öelda, et olen siin palju õppinud erialaselt.

Rohkem mul siin midagi põnevat rääkida ei ole. Jõuan siin veel paar sissekannet teha enne, kui tagasi tulen. Olge tublid ja kohtumiseni!

Hei.

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustame sellest, et pidin enda toast välja kolima, sest üksi pole mind seal mõtet hoida. Läksin siis retseptsiooni ning selgus, et mul on arve. Tegin suured silmad ja ütlesin, et see ei ole võimalik. Ma ei ole kunagi hommikusöögis käinud ega kolmele hommikusööki võtnud. Arve oli 55.50. Tšekil oli minu nimi ning ütlesin, et see ei ole minu käekiri ja allkirja ei ole. See peale mees helistas toitlustusosakonda. Pidin kuskile allkirja andma ja rohkem sellest juttu ei olnud. Mind väga huvitab, kes nii teha võiks. Kahtlen, et need mu endised toakaaslased olid. Pealegi, meil ei ole lubatud kuskile niiviisi sööma minna. Peame selleks HR'i juurest paberi küsima ja selle paberiga saame 50% soodustust.

Teine lugu on selline, et see tuba, kuhu minema pidin oli HULLEM kui mu endine tuba. Mitte ainult tuba vaid ka inimesed. Ma ei hakka teie pead vaevama sellega, mida ma neist inimestest kuulnud olen. Piisab vaid sellest, et üks neist oli kunagi kodutu, elas tänavatel, põgenes hullumajast ja tegi kõikvõimalikke narkootikume (see ei ole kõik). Igatahes asi lahenes sellega, et rääkisin retseptsiooni kontori meestega oma olukorrast, nad olid väga mõistvad ja sain Häli ja ühe Prantsuse tüdrukuga ühte tuppa.

Endiselt töötan Yachtclubis ja aina põnevamaks seal läheb. Inimesed on lahedad ja nalja saab endiselt palju. Õpetame ka ühele meie töökaaslasele eesti keelt. Õigemini tema hakkab igast eesti keelsest sõnast kinni. Ta teab fraase: miks nii teed, ma ei kuule, ma ka ei kuule ju ja natukene halbu sõnu. Loomulikult see, kuidas ta seda ütleb on ülinaljakas. Ta õpetas ka meie supervisorile ühe halva sõna ja supervisor tuli ütles seda meile. Arvake ära, kui naljakas see oli.

Vahepeal oli ka ühe töötaja sünnipäev Yachtclubist. Pidu oli Vallettas ühes lokaalis. Seal oli väga tore ja nalja sai palju. Kõige naljakam oli see, et supervisor ja üks töökaaslane üritasid mind ühe kutiga paari panna. Supervisor järgmisel päeval ütles, et noh, kas hakkad abielluma. See oli nii naljakas ja väga hämmastav on see, kui vabalt inimesed siin ennast tunnevad. Lausa nii vabalt, et inimene, keda esimest korda nägin, pakkus kokaiini. Loomulikult ma keeldusin ja selle inimesega enam ei suhelnud.

Lõppude lõpuks pakkus üks mees, et ma olen EESTIST! Ma olin nii hämmeldunud, ta ise oli Taanist. Nägin ka DJ Faithlessi.

Praeguseks aga jälle lõpetan, olge tublid. Vaatan kuupäeva ja ainult 1 kuu jäänud. Jeiii!:)

Nägin täna 5 meetri kauguselt Rod Stewartit.