Hei.

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustame sellest, et pidin enda toast välja kolima, sest üksi pole mind seal mõtet hoida. Läksin siis retseptsiooni ning selgus, et mul on arve. Tegin suured silmad ja ütlesin, et see ei ole võimalik. Ma ei ole kunagi hommikusöögis käinud ega kolmele hommikusööki võtnud. Arve oli 55.50. Tšekil oli minu nimi ning ütlesin, et see ei ole minu käekiri ja allkirja ei ole. See peale mees helistas toitlustusosakonda. Pidin kuskile allkirja andma ja rohkem sellest juttu ei olnud. Mind väga huvitab, kes nii teha võiks. Kahtlen, et need mu endised toakaaslased olid. Pealegi, meil ei ole lubatud kuskile niiviisi sööma minna. Peame selleks HR'i juurest paberi küsima ja selle paberiga saame 50% soodustust.

Teine lugu on selline, et see tuba, kuhu minema pidin oli HULLEM kui mu endine tuba. Mitte ainult tuba vaid ka inimesed. Ma ei hakka teie pead vaevama sellega, mida ma neist inimestest kuulnud olen. Piisab vaid sellest, et üks neist oli kunagi kodutu, elas tänavatel, põgenes hullumajast ja tegi kõikvõimalikke narkootikume (see ei ole kõik). Igatahes asi lahenes sellega, et rääkisin retseptsiooni kontori meestega oma olukorrast, nad olid väga mõistvad ja sain Häli ja ühe Prantsuse tüdrukuga ühte tuppa.

Endiselt töötan Yachtclubis ja aina põnevamaks seal läheb. Inimesed on lahedad ja nalja saab endiselt palju. Õpetame ka ühele meie töökaaslasele eesti keelt. Õigemini tema hakkab igast eesti keelsest sõnast kinni. Ta teab fraase: miks nii teed, ma ei kuule, ma ka ei kuule ju ja natukene halbu sõnu. Loomulikult see, kuidas ta seda ütleb on ülinaljakas. Ta õpetas ka meie supervisorile ühe halva sõna ja supervisor tuli ütles seda meile. Arvake ära, kui naljakas see oli.

Vahepeal oli ka ühe töötaja sünnipäev Yachtclubist. Pidu oli Vallettas ühes lokaalis. Seal oli väga tore ja nalja sai palju. Kõige naljakam oli see, et supervisor ja üks töökaaslane üritasid mind ühe kutiga paari panna. Supervisor järgmisel päeval ütles, et noh, kas hakkad abielluma. See oli nii naljakas ja väga hämmastav on see, kui vabalt inimesed siin ennast tunnevad. Lausa nii vabalt, et inimene, keda esimest korda nägin, pakkus kokaiini. Loomulikult ma keeldusin ja selle inimesega enam ei suhelnud.

Lõppude lõpuks pakkus üks mees, et ma olen EESTIST! Ma olin nii hämmeldunud, ta ise oli Taanist. Nägin ka DJ Faithlessi.

Praeguseks aga jälle lõpetan, olge tublid. Vaatan kuupäeva ja ainult 1 kuu jäänud. Jeiii!:)