Vaatasin eelmise postituse pilti ja mõtlen kui õnnelik üks inimene saab olla. Nagu näha, siis on õnneks vaja ainult üht väga väga sinist vett ;). Kahjuks pean nüüd tõdema, et olen haige. Võtsin rohud sisse ja temperatuur püsib 37.5 peal. Kui aga läksin täna supervisori juurde, siis tema arvas, et äkki läheb paremaks, kahjuks läks aga ainult hullemaks. Nüüd ma siin siis nukrutsen ja tahaks praegu ema kalli.

Midagi muud ägedat pole juhtunud. Pilte ma endast teha ei lasknud, kutt tundus täna väga solvunud olevat.

Carriba omad, igatsen teid, pilte on valus vaadata!:)

Aga olgu, peatse kohtumiseni.

Kui Maltal kohtad eesti keelt kõnelevaid inimesi

Hei.

Alustan siis kohe selle rabava uudisega (minu jaoks). Käisime üks päev Häliga väljas ja peol tuli meiega rääkima mingi tüüp. Ega me väga ei saanud aru, mida ta rääkis, aga üks hetk ütles ta Eesti keeles lauseid. Meile oli see nii suur ja lahe üllatus. Tuli välja, et ta on mõned kuud Eestis olnud (ta on Norrast pärit). Veel teadis ta Hiiumaad ja arvas, et see on parim paik Eestis. Jesss!

Üks päev oli mul väga lahe klient. Kahjuks ta väga palju inglise keelt ei rääkinud. Ta küsis, kust ma pärit olen. Ta ise on Šveitsist, tema teab ühte Eesti tüdrukut ning talle meeldib väga Arvo Pärt. Veel rääkisime Maltast, Gozost ja Cominost. Järsku ta ütles, et sa oled väga fotogeeniline, et kas ma olen Eestis modell. Tuli välja, et ta on fotograaf. Vanaema Eha, nüüd ma usun, kui sa ütled mulle, et ma olen fotogeeniline. See mees sattus väga ekstaasi ja ütles, et tahab minust pilti teha, et ta võib mulle selle saata kas postiga või mailiga. Täna ta käis jälle meil söömas ja lehvitas mulle.

Restoranide manager Marco sai täna isaks. See tähendab, et ta on 3-4 nädalat hotellist eemal.

Rohkem ei ole mul teile midagi ägedat rääkida.. Vähemalt antud hetkel. Ehk siis peatse kirjutamiseni jälle!

Hei.

Väga vabandan, ma pole 9 päeva ühtegi sissekannet teinud.

Vahepeal on siis nii palju juhtunud, et käisime Cominol Blue Lagoonis. See on saar Malta ja Cozo vahel ning Blue Lagoon on Blue Lagoon. See oli tõesti väga ilus ja tahame seal veel ühe korra käia enne, kui tagasi tuleme. Ostsime sealt endale ujumismatid ning väga mõnus oli seal nendega vee peal logeleda. Tõeline puhkus ja paradiis.

Tööga on ka kõik korras. Nüüd tunnen end juba peaaegu kõiges kindlalt. Endiselt olen Yachtclubis. Kuna meil praegu palju rahvast, siis nüüd võtan juba ka tellimusi (hahaha). Veinipudeli avamises olen proff. Kuna meil oli siin nüüd kaks päeva väga tugev tuul, siis Yachtclub oli õhtusöögiks kinni ning olime sees Spice Islandi restoranis. Vahelduseks oli seal päris hea olla.

Väga palju olen siin endale uusi tuttavaid saanud. Selle peale võiks lausa öelda, et Malta vallutab mu Facebooki. Huvitav on see, et tõenäoliselt ma enam neid inimesi ei näe. Ma ei saa aru, miks on vaja lisada sõbraks, kui lihtsalt oled ühe korra näinud. Ja kõige parem uudis minu jaoks on see, et mu toakaaslased lähevad pühapäeval ära. Üks nendest on väga normaalne, teine kahjuks elab veel lilleaasal.

Räägin teile ka sellest, kust maalt ma siis pärit olen. Kõige lähedamale pakkusid kliendid Kanadast - sa oled Soomest eksole. Lisaks on kahed kliendid kihla vedanud. Üks kord mees ja naine pakkusid, kust mina ja mu töökaaslane pärit oleme. Naine pakkus, et ma olen Rootsist, mees Hollandist. Teise tüdruku kohta pakkus mees, et Itaaliast, naine aga Maltalt. Võitis naine, sest ta sai ühegagi täppi. Teine kord kliendid Valgevenest vedasid kihla, kuid kumbki ei võitnud. Kahjuks ma ei mäleta või nad ei öelnud, mis nad pakkusid. Ning veel kliendid on küsinud, kust ma pärit olen. Ükskord teatas klient, et tema on Lätist. Meeldiv oli kuulda, et keegi peaaegu sama kaugelt pärit on.

Väga palju pakutakse, et ma olen venelanna ja et meie emakeel on vene keel. Hea näide - üks päev rääkisin ühe mehega securityst ning vestluse lõpus ütles ta sposibo. Inimesed on väga üllatunud, kui kuulevad, et meil on oma eesti keel. Veel teatakse Eestit siin suure Eurovisiooni riigina. Üks poiss lausa teadis, mis aastal me võitsime.

Vanaema, aitäh sulle suurepärase kirja eest, seda oli väga lahe lugeda. Ema, endiselt tunnen su söökidest puudust. Pane vaim valmis, et hakkad mulle vaaritama.

Okei, järgmise korrani, tsau!

Hei.

Neljapäeval oli meil pizza ja veini pidu. Väga palju studenteid oli kohal ja nalja sai palju. Pizza oli hea, vein oli hea, seltskond oli mõnus. Meid käis ka külastamas GM (General Manager). Mul on temaga pilt ja me ikka ei suuda Häliga ära imestada, kui lahe pildi nägu GM'il on. Paljud läksid edasi peale pizzapidu Paceville'i (see on linnaosa, kus väga palju klubisid). Nagu alati, siis see oli ülerahvastatud ja nii kiiresti kui sinna läksime, nii kiiresti sealt ka tagasi tulime. Bussijaamas ootas kogu seltskond bussi. Sinna tuli üks takso ning umbes 10 inimest üritas sinna sisse ronida (mina ei üritanud ja seda ausalt). Kui nägime, et buss tuli, siis tõttasime selle peale. Natukese aja pärast oli bussi ümber 3 politseiautot ning kaks poissi veeti välja. Taksojuht väitis, et tema autole tehti kriimud, kuid tegelikult neid ei olnud. Poisid said õnnelikult bussi tagasi. Tagasi tulin ma Ungari tüdruku Eszteriga. Poolel teel läks bussijuht väga närvi ning hakkas hispaanlaste peale karjuma. Ta oli juba peaaegu ühte reisijat löömas. Seegi kord astus politsei bussi, kuid õnneks rahunes asi maha.

Toon teile näite suurepärasest ajaarvamisest ja kokkulepitud aegadest. Eile tuli Bradley mu juurde ning küsis, kas mul oleks temaga aega homme vestelda. Leppisime kokku, et kell 1 päeval lähen tema kontorisse. Kui kell 1 täna sinna läksin, siis teda polnud. Mängisin 20 min kabet ning pöördusin F&B direktori poole. Ta helistas Bradley'le ja ütles, et tulgu ma tagasi kell 3. Kui kell 3 tagasi läksin, siis üks ütles, et tule 30min pärast tagasi. Mõtlesin, et parem ootan. Umbes 10 min ootasin ja Bradley tuligi. Põhimõtteliselt pool päeva maha kantud, sest tahtsin minna Sliemasse. Aga kokkuvõttes oli tal mulle häid uudiseid (minu jaoks). Järgmine nädal kahel päeval olen hommiku- ja lõunasöögil inimene, kes räägib klientidega juttu ning tutvustab neile õhtusöögivõimalusi hotellis. See tundub päris huvitav ja annab võimaluse suhelda väga paljude inimestega. Üldsegi, tundub, et nüüd hakkab hotellis elu keema, sest järgmine nädal iga päev on üle 500 inimese, nädalavahetusel isegi 600.

Ilmad lähevad järjest kuumemaks ja väljas on väga raske olla. Isegi õhtuti on raske väljas töötada. Meeleolu aitab üleval hoida tore seltskond. Eelmises postituses rääkisin teile, et näen õudukaid. Üks öö kiskus asi väga imelikuks. Ma olin 100% veendunud, et keegi on meie toas. Küsisin veel, kas keegi on siin ja tule välja. Panin tule põlema ja otsisin vannitoast, aga kedagi ei leidnud. Päris hirmuäratav oli see kogemus.

Mul on ka väike koduigatsus. Ma arvan, et inimesed oskavad alles siis asju hinnata, kui nad viibivad mõnda aega kodust eemal. Ilmselgelt on Eestis ikka kõige parem!!

Selleks korraks jälle kõik, tsau!

Hei!

Esmaspäeval oli meil hotelli tutvustav loeng koos ringkäiguga. Üks mees korraldas meile mingi väikese mängu. Mäng seisnes selles, et pidime õhupalli jalgadega edasi andma. Vahepeal astus sisse ka hotelli direktor. Vaatas ja uuris, kuidas me seal nende õhupallidega maadlesime. Lõpuks ütles, et ma arvasin, et teil koolitus on, aga mis ma näen, te hoopis mängite mängu. Saime veel teada, et hotell on ehitatud feng shui teooriat järgides. Veel tuli ilmsiks, et perepead Elliotid lasid selle hotelli oma pojale ehitada sünnipäevaks (?!?!?!), kena kingitus või mis? Ema, järgmine sünnipäev soovin hotelli siis :D. Tegelikult on see hotell Elliotidel vaid väike mänguasi. Nendele kuulub veel suurettevõte World Energy Holdings Capital. Lisaks on valmimas hotellid Filipiinidel ja Miamis. Minulgi oli au kohata proua Ellioti. Tundus väga sümpaatne inimene.

Viimasel ajal on minuga midagi imelikku toimumas. Üleeile öösel nägin vist õudusunenägu. Ärkasin üles, nägin enda toas inimesi, lisaks toakaaslastele. Läksin vannituppa, üleni märg, süda väga paha. Kui tagasi voodisse läksin, siis mõtlesin, et ju need teised inimesed rõdu kaudu välja ronisid. Täna öösel nägin jälle õudukat, olin väga paanikas ja toakaaslane oli ka vist väga ehmunud.

Homme korraldatakse studentitele hotelli poolt pizza ja veinipidu. Minu töökaaslane Yachtclubist pidi tulema sinna oma kongobongo trumme mängima. Tore, et meile selline üritus korraldatakse. Saame kõik koos aega veeta ning meeldivalt süüa ja juua.

Toit on endiselt sama hotellis, ehk siis pasta. Üks päev sõin karutlit ja beef burgerit, aga see oli nii meeletult rasvane. Rääkisime sellest ühe kohalikuga, et meie ei ole harjunud nii rasvase toiduga. Sellepeale ta küsis, kuidas teie siis toitu teete. No kindlalt poole väiksema koguse õliga.

Leidsime siin suure toidupoe. Seal oli ikka nii palju häid asju. Tekkis kohe tahtmine ise süüa teha, aga kahjuks pole meil võimalik siin kööki kasutada. Piirdusime vaid puuviljade ja muude vajalike asjadega.

Selleks korraks aga jälle kõik ja peatse kohtumiseni!

Hei.

Pole ammu kirjutanud. Nagu juba maininud olen, siis see nädal töötan Yachtclubis. Esimesed kaks päeva olid väga lahedad. Meil on äge seltskond ja nalja saab palju. Kuna üks tuttav kokk lubas eelmine nädal wrapi teha, aga unustas ära, siis sain selle esmaspäeval. Kui meeldiv õhtusöök mul oli. Õhtuses vahetuses on veel üks Ameerika kokk ning huumorisoonega tal probleeme pole. Marco küsis mu käest eile, kus ma järgmine nädal töötada tahan ning ütlesin, et jätkaks Yachtclubis. Huvitav, et lausa pakutakse, kus sa töötada tahad. Lähiajal peaks meil ka koolitus tulema.

Peale töö oli mul siin veel üks huvitav poes käik. Eile jalutasin mööda peatänavat ja järsku kargas mu juurde mingi väike mees. Küsis kähku nime ja kas ma oleks huvitatud.. Hakkasin ei ütlema, kuid ta lihtsalt ütles, et väga hea, tule edasi siis. Väga kiiresti rääkis ja tutvustas ennast jne. Siis ütles, et mida sa tahaksid, kas näole, kehale või küüntele ja juba ta poleeriski mu küünt. Natukese aja pärast ütleb, et luba, et sa ei karju, kui sa seda näed. Ma ise olin naerukrampides. Vaatasin küünt ja tavaline, olen varem ka sellist asja näinud. Siis see mees, aga rääkis ja rääkis ja pressis veel igasugu asju peale. Lõpuks hakkas väga imelik, sest ta vaatas mu nahka ja katsus käsi jne. Kui ma millegi peale ei ütlesin, siis tema jaoks tähendas see jah. Lõpuks tutvustas kehasoola. Ütles, et ma teen sulle 50% allahindlust, aga keeldusin. Ta tahtis veel oma numbrit anda ja välja kutsuda, kuid seal meie vestlus lõppes. Ma kujutan ette, et see on umbes samasugune töö nagu Robinil, aga Robin vähemalt mõistab sõna "ei".

Nüüd on mul jälle tulemas kaks vaba päeva. Need veedan kindlalt rannas, sest tõesti, kui üks päev päikest ei näe, siis oled lumivalguke tagasi. Põhimõtteliselt. Tahaks ka lõpuks sinna Blue Lagoonile minna, kuid üksi ei taha ka väga minna. Leidsime paketi, kus hinnas on transport sadamasse, laevasõit, söök ja transport hotelli tagasi - 35eurot.

Eelmine nädal käisin ka ühe Eesti naisterahva juures. Nad on oma mehega siin sukeldumisinstruktorid. Kui plaanitust rohkem raha alles jääb, siis kavatsen kindlasti oma viimasel nädalal proovida sukeldumist.

Praegu vaatan Carriba pilte ja väike igatsus tuleb peale...

Siinkohal aga lõpetan, sest midagi muud ägedat mul praegu pole juhtunud. Ciao!

Heihei.

Mis vahepeal toimunud on? Kõige lahedam uudis on see, et meile saabus üks eestlane veel. Nüüd on rohkem kamraade ja huvitavam. Käisin ikkagi MTV kontserdil, nägin ainult David Guettat, ta esines kõigest 30min, mis oli täielik pettumus.

Kuna mu toakaaslased on pubekad 17 aastased ja ei oska korda endiselt hoida, siis pidin kasutusele võtma karmimad meetodid ehk käisin HR'i juures ja rääkisin loo ära. Tuba on nüüd korras ja loodan, et nii ka jääb. Lisaks meil oli eile meeting, kus räägiti, et turvamehed on näinud sisebasseinis ujuvaid õpilasi (me ei tohi kasutada sise- ega välibasseini), me ei tohi kasutada klientidele mõeldud lifte jne. Õhtul käisime köögis kakaod toomas ja mida ütleb minu toakaaslane - läheme normaalse liftiga. Ma ütlesin, et kas sa ei kuulnud, mida meile räägiti. Vastuseks sain, et who cares? Vabandust, aga mina ei taha sinu pärast mingitesse jamadesse sattuda.

Terve selle nädala olen töötanud Yachtclubis õhtuses vahetuses. Meil on seal väga lahe seltskond, nalja on nabani. Kuna veel pole tipphooaeg, siis saan tavaliselt varem ära. Laupäev ja pühapäev on mul vaba ning saan päevitama minna. Seoses sellega, siin on nii soe ja eriti veel päikese käes. Täpselt nagu saunas higistaks ja ma mõtlen seda päris tõsiselt. Järgmise nädala töötan ka samas kohas õhtuses vahetuses. Mulle meeldib seal väga kui välja arvata sisalik, kes elab nõudepesuruumis. Seal töötab ka minu lemmik hostess lady - ta on väga sõbralik ja lubas mulle saata kooli aruande jaoks materjale, sest ta teab, kui raske on midagi üles leida.

Aga nüüd pean lippama tööle, peatse kuulmiseni!