Esimene tööpäev

Hei hei.

Nüüdseks on siis olnud ka esimene tööpäev. Kell pool 4 eile läksime restorani, kus kohtusime Dapnega. Ta ütles, et tema vahetus saab kohe läbi ning varsti tuleb keegi teine. Ta viskas nalja selle üle, et üks meist on blond ja teine tumeda peaga. Tema jaoks oli see vist natukene arusaamatu, kuidas nii saab olla. Mul oli ka sõnastik kaasas. Ta võttis selle mult ära ja hakkas seda lappama. Ta proovis sealt mõningaid sõnu eesti keeles hääldada. See ei tulnud tal hästi välja. Seejärel näitas ta kätte, kuidas linikuid voltida ning kadus minema. Mõne hetke pärast kohtusime meie eilse juhendajaga. Ma ei mäleta ta nime kahjuks. Ta rääkis kiiresti, kuidas laudadelt nõud ära koristada ning kuidas need uuesti ülesse teha. Päris lihtne osa. Olime olnud 1,5h tööl ja juba saime pausile. Käisime söömas ning kella 6ks oli restoranis tagasi. Siis saime veel salvrätikuid voltida - päris raske töö või mis (kõik käisid surnud nägudega ringi). Natukene ehmatas ära see, et järsku pistsid kohalikud töötajad meile joogitellimused näppu, mille me siis baarist tooma pidime. Aga eks alguses, kui süsteemiga tuttav pole, siis tundubki raske vms.

Mitu tundi möödus söögisaalis laudadelt nõude koristamine ja joogitellimuste täitmine. Seejärel on teenindajate töö nõud kuivatada ja noad, kahvlid, lusikad poleerida. Kui tegelesime juba sellega, siis tuli meile tutvustama end room service'i Jonathan. Ta ainult rääkis ja rääkis. Pakkusime, kas ta tahab meid aidata, kuid ta arvas, et talle meeldib tema töö rohkem - seisab meie kõrval käed taskus ja lobiseb. Natukene hiljem tuli ta mu kõrvale ja ütles: "I was wondering how tall... Oh, you are taller than me!". Ta ütles ka, et Malta jaoks olen ma liiga pikk. Seega sai jälle kinnitust see, et ma olen siinse inimese jaoks pikk. Hiljem peale tööd ma nägin teda veel, siis ta näitas, kus ta töötab ja andis mulle vett, sest meile pole tükk aega vett toodud.

Räägiksin ka veel, mis meil siin lubatud on. Nimelt juuksed peavad kinni olema, kummaski käes tohib olla üks sõrmus, üks paar kõrvarõngaid. Nõjatuda ega käed puusas seista ei tohi. Vilistada ei tohi, laulda ei tohi (ilmselgelt). Tööle hilineda ei tohi. See lõppeb nö vallandamisega. Meil on vormiriietus - see on väga mehelik. Nimelt küllaltki suur pluus ja vest. Peanupuke on nii pisike:)

Esimene tööpäev lõppes edukalt ma arvan. Iga uus koht vajab natukene harjumist ja siis ongi asi juba ok. Päeva lõpus saime ka 10 EUR'i tippi. Algul arvasime, et me ei tohi tippi vastu võtta - nii oli üldises hotelli tutvustavas raamatukeses kirjas, kuid tundub, et on ikka vastupidi. Awesome:)

Kokkuvõtteks siis nii palju, et töö ei ole raske ning praeguse seisuga teeme pühapäevani sama asja. Kell pool 4 läheme kohaliku aja järgi tööle ja hiljemalt kell 12 lõpetame. Mulle sobib, hommikul saab kaua magada ja kell 1 saab rõdule minna päikest võtma.

Praeguseks lõpetan ja varsti uute sündmustega tagasi.