Töökorraldus

Hei.

Ma kohe pean ühe väikese sissekande tegema siinsest töökorraldusest. Ma ütlen ausalt, et täna olin ma vahepeal väga pettunud ja kuri. Alustaks siis sellega, et tööjuhendis on kirjas, et ei tohi olla silmapaistvaid kõrvarõngaid, üks sõrmus kummaski käes, kaelakee nähtaval, pikki küüsi - mida ma iga päev näen? Üks trumpab teist millegagi. Isegi juhendajad ei ütle oma töötajatele midagi. Vabalt võib tööajal jutustada, varjust patsi kohendada, küüsi närida vms. Selline suhtumine ajab natukene kurjaks.

Täna olin jälle hommikusöögis, aga täna olin back of house ehk poleerisime - 4h. Üks inimene küsis mu väsimuse peale, kas liiga palju taldrikuid. Haha. Tegelikult see oli naljakas. Igatahes, üks töötaja ütleb mulle, näe, tee nii ja nii, saad kiiremini. Ma ütlesin, et need asjad jäävad märjaks ja mina tahan korralikult teha (5* hotell peaks ju olema, mida ma talle muidugi ei öelnud). Tema ütles, et aega pole. Ma aga tegin omas tempos edasi. Lõpuks hakkas juba päris huvitav, sest kohalikud on sõbralikud ja nalja saab nendega palju. Nii et korraks sai ka tuju rõõmsamaks.

Peale hommikusööki läksin välja, kus on siis Jahtklubi restoran vms. Seal oli mul uus juhendaja, päris tore mees, kuid kui sinna jõudsin, siis ta pistis mulle menüü kätte, et vaata seda ja proovi midagi õppida, ise jooksis minema. Vaatasin seda seal tükk aega. Ta tuli tagasi ja hakkas laudade vahelt sõeluma. Siis järsku ütles, et näe, sina teed seda. No miks on vaja pea laiali otsas ringi joosta. Üldsegi, meil võiks olla enne uude kohta minemist mingi väike training vms. Ja nüüd veel, ma ütlen ausalt, ma olen pettunud - kui kohtusime Bradley ja Marcoga, siis mõlemad küsisid, kas me oleme varem tööd teinud. Miks ma oma CV siis üldse saatma pidin? Ma arvan, et mul on piisav töökogemus ja saaksin ka sellega hakkama, millega kohalikud teenindajad. Ilmselgelt ei saa inimest pimesi usaldada, kuid tehku koolitus. Süsteem on igal pool põhimõtteliselt sama.

Mind ärritab ka see, et näiteks täna hommikul olin hommikusöögis, peale seda Jahtklubis, ning reedel olen õhtusöögil. Et võimalikult palju oskusi saada, võiks ju ühe koha peal 2 nädalat vähemalt olla. Rääkisin ka pärastlõunase juhendajaga sellest ja ta ütles, et ta saab täiesti aru, mida ma mõtlen ja see ei ole jah kõige parem variant. Kas nad üldse teavad, et ma turismi õpin? Vaevalt. Lähen ka homme restoranide juhatajaga rääkima, sest ma olen tõsiselt segaduses.

Uhh, sain mure kaelast räägitud.

Olgu nüüd, Kairi, palju õnne lõpetamise puhul ja kallis venna (ma arvan, et sa ei loe seda) palju õnne sünnipäevaks!!!

Ciao.